Skisofreenia

Ülevaade Skisofreeniast

Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus.

skisofreeniast

Skisofreeniat põhjustab neuronite vahel signaale edastavate keemiliste ainete tasakaalu häirumine ajus, mistõttu inimene hakkab tajuma (nägema/kuulma/mõtlema) asju, mida ei ole päriselt olemas. Selliseid häireid aju keemilises tasakaalus ei osata veel hästi seletada.

Skisofreenia on levinud raske psüühiline haigus, millega kaasneb märkimisväärne häbimärgistamine ja mida sageli vääriti mõistetakse. Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada.¹ See võib tugevasti häirida haige enda ja tema pereliikmete elu.

Fakte Skisofreenia kohta

Skisofreenia – raske krooniline ja invaliidistav psühhootiline häire – on üks peamisi haigusi, millele Lundbeck oma tegevuses keskendub. Seda iseloomustavad mõtlemise, tajumise, emotsioonide, kõnelemise, minapildi ja käitumise häirumine. Sageli esineb luulumõtteid ja haige kujutab ette, et kuuleb hääli.¹ Skisofreeniasse haigestuvad nii mehed kui ka naised, kuid meestel kaldub see haigus tekkima pisut varasemas eas.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põeb skisofreeniat 21 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe kümnest peamisest invaliidistumise põhjusest maailmas.^1,2

Sümptomid

Skisofreeniale on iseloomulik psühhootiliste (reaalsustaju kaotamise) episoodide vaheldumine emotsionaalse tuimuse ja endassetõmbumise perioodidega.¹ Skisofreenia korral esinevad lisaks kognitiivsetele, meeleolu- ja motoorsetele sümptomitele ka ilmingud, mida nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks sümptomiteks.

Positiivsed sümptomid: need esinevad psühhootiliste episoodide ajal, näiteks mõtete häirumine, luulumõtted (vääruskumused, sageli koos paranoiaga) ja hallutsinatsioonid (peamiselt häälte kuulmine).¹ Nende sümptomitega kaasnevad sageli ärevus, depressioon ja ülemäärane aktiivsus – pidev ringiliikumine ja erutus.¹

Negatiivsed sümptomid: endassetõmbumise episoodidega kaasnevad seevastu negatiivsed sümptomid. Need on näiteks nõrgenenud emotsioonid, kõne ladususe vähenemine, kehv planeerimis- ja algatusvõime ja/või suutmatus tegevuste juures püsida ning vähenenud võime tunda huvi või naudingut. Negatiivsed sümptomid põhjustavad enamasti probleeme sotsiaalses suhtluses ja igapäevastes toimingutes.¹

Fakte Skisofreenia kohta

Skisofreenia kuulub rahaliselt kõige kulukamate haiguste hulka maailmas.^4,5

Skisofreenia korral esineb nii positiivseid – hallutsinatsioonid ja luulud – kui ka negatiivseid – emotsionaalne tuimus ja endassetõmbumine – sümptomeid.

Epidemioloogia ja haiguskoormus

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põeb skisofreeniat 20 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe kahekümne peamisest invaliidistumise põhjusest maailmas.^2-3 Skisofreeniat esineb inimestel olenemata rassist, kultuuritaustast ja ühiskonnaklassist. Haigus algab kõige sagedamini varases täiskasvanueas (alates 20. eluaastast)³, kuid võib tekkida igas vanuses.

Skisofreeniasse haigestuvad nii mehed kui ka naised, kuid meestel kaldub see haigus tekkima pisut varasemas eas.⁵ Tõenäosus, et inimesel tekib elu jooksul skisofreenia, on umbes 1%.⁴

Skisofreenia kuulub rahaliselt kõige kulukamate haiguste hulka maailmas. Sellele ja teistele psühhootilistele haigustele kulub Ühendkuningriigis 1,5%, Hollandis ja Prantsusmaal 2% ning USA-s 2,5% riiklikust tervishoiueelarvest.^6-7

Fakte Skisofreenia kohta

Skisofreenia mõjutab inimesi rassist, kultuuritaustast ja ühiskonnaklassist olenemata. Haigus algab kõige sagedamini varases täiskasvanueas (umbes 20. eluaasta paiku), kuid võib tekkida igas vanuses.^6,5

Tõenäosus, et inimesel tekib elu jooksul skisofreenia, on umbes 1%.⁶

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad Skisofreenia sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole.

Diagnoosimine ja ravi

Skisofreenia diagnoosimiseks küsitletakse patsienti ja vahel ka tema lähedasi. Ülevaate saamiseks skisofreenia sümptomitest ja raskusastmest on olemas hulk hindamisskaalasid.
Skisofreenia nõuab kindlasti ravi.

Sobiva raviga on võimalik sümptomeid märkimisväärselt vähendada ning see aitab ära tunda riskitegureid või ohumärke, mis viitavad uue haigusepisoodi vallandumisele. Ravis kombineeritakse harilikult ravimeid ja psühhosotsiaalset teraapiat. Psühhootiliste episoodide ajal on sageli tarvis mõnda aega haiglas ravil ja jälgimisel olla.

American Psychiatric Association. Diagnostic and statistical manual of mental disorders, 5th edition (DSM-5). Washington, D.C.: American Psychiatric Association; 2013.
World Health Organization. Schizophrenia fact sheet. 2019. Available at https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/schizophrenia. Accessed January 2020.
GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet 2018; 392 (10159): 1789–1858.
Tsuang MT, Faraone SV. Schizophrenia. Second edition. Oxford University Press Inc., New York: 2004.
Ochoa S, Usall J, Cobo J, Labad X, Kulkarni J. Gender differences in schizophrenia and first-episode psychosis: a comprehensive literature review. Schizophr Res Treatment 2012; 2012: 916198.
Lindström E, Eberhard J, Neovius M, Levander S. Costs of schizophrenia during 5 years. Acta Psychiatr Scand Suppl 2007; 116 (435): 33–40.
Rössler W, Salize HJ, van Os J, Riecher-Rössler A. Size of burden of schizophrenia and psychotic disorders. Eur Neuropsychopharmacol 2005; 15 (4): 399–409

1. World Health Organization. Schizophrenia fact sheet. 2019. Available at https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/schizophrenia. Accessed January 2020

2. GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet 2018; 392 (10159): 1789–1858.

3. Ochoa S, Usall J, Cobo J, Labad X, Kulkarni J. Gender differences in schizophrenia and ﬁrst-episode psychosis: a comprehensive literature review. Schizophr Res Treatment 2012; 2012: 916198.

4. Lindström E, Eberhard J, Neovius M, Levander S. Costs of schizophrenia during 5 years. Acta Psychiatr Scand Suppl 2007;116 (435):3340.

5. Rössler W, Salize HJ, van Os J, Riecher-Rössler A. Size of burden of schizophrenia and psychotic disorders. Eur Neuropsychopharmacol 2005; 15 (4): 399409.

6. Tsuang MT, Farone SV. Schizophrenia. Second edition. Oxford University Press Inc., New York: 2004.