Migreen

Ülevaade Migreenist 

Migreenihoog avaldub tugeva peavaluna, millega kaasnevad tavaliselt ka muud sümptomid ja mis häirib igapäevaelu.

Ülevaade migreenist

 

Migreen on sage terviseprobleem, mis avaldub tugeva ja tegutsemisvõimet piirava peavaluna.1 Vahel kaasneb migreeniga aura ehk ajutine tajuhäire, mis mõjutab nägemist või muid meeli.1

 

Migreeni all kannatavad inimesed täheldavad sageli ka soodustavaid tegureid, mis vallandavad tõenäoliselt migreenihoo. Näiteks naistel võivad nendeks teguriteks olla hormonaalsed muutused (nt seoses menstruaaltsükliga), ere valgus, unepuudus, nälg, janu ja stress.2 Samas võib migreenihoog tekkida selge põhjuseta.3

 

Igal inimesel avaldub migreen erinevalt ja ühed tulevad selle sümptomitega ise toime, samas kui teised vajavad ravi. 1,3




 

Fakte Migreeni kohta

 
 
  • Migreenihoog avaldub tugeva peavaluna, mis häirib igapäevaelu. Vahel kaasneb migreeniga aura ehk ajutine tajuhäire, mis mõjutab nägemist – inimene näeb näiteks valgussähvatusi, siksakilisi kujundeid või tumedaid laike – või muid meeli.1, 2

 

 

  • Migreenipeavalu süvendavad harjumuspärased tegevused, näiteks kõndimine või trepist käimine.1 Migreenihoo ajal võib esineda iiveldust ning ülitundlikkust valguse ja helide suhtes.1

Migreeni sümptomid

 

Migreenil on kaks peamist alaliiki: auraga ja aurata.1

 

Aurata migreen on keskmise tugevusega kuni tugev pulseeriv ühepoolne (enamasti pea esiosas) peavalu, mis kestab mõnest tunnist kuni kolme päevani.1 Seda süvendavad harjumuspärased tegevused, näiteks kõndimine või trepist käimine.1 Migreenihoo ajal võib esineda iiveldust ning ülitundlikkust valguse ja helide suhtes.1

 

Auraga migreen on peavalu, millega kaasnevad nägemishäired, näiteks valgussähvatused, siksakilised kujundid või tumedad laigud.1,3 Samuti võib selle korral ilmneda labakätes, käsivartes või näos torkimis-, kirvendus- või tuimustunnet.1,3 Harvem esineb auraga migreeni korral kõnehäireid.1 Aurailmingud võivad kesta viiest minutist kuni tunnini ja üldjuhul algavad need enne peavalu.1

 

Migreenihoole eelnevatel tundidel (või isegi päevadel) võib esineda selliseid sümptomeid nagu väsimus, keskendumishäired või kaela jäikus.1

 

 

Inimestel, kellel esineb migreenihooge väga sageli ehk peavalu vähemalt 15 päeval kuus ja migreeni tundemärke vähemalt kaheksal päeval, on krooniline migreen.1
 

 

1.3 miljardil

inimesel maailmas esineb migreen.3

ligikaudu 20%

migreeni all kannatajatest kogeb aurailmingud.2

kõigest 40%

migreeniga inimestest pöördub abi saamiseks arsti poole.6

Epidemioloogia ja haiguskoormus

 

Migreen, mida esineb 1,3 miljardil inimesel, on üks maailmas kõige enam levinud haigusi.4 Kõige sagedamini avaldub migreen vanuserühmas 35–39 aastat ja naistel esineb seda umbes kaks korda sagedamini kui meestel.5 Umbes 20% migreeni all kannatajatest kogeb aurailmingud.3


Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise uuringu andmetel on migreeni või tugeva peavaluga inimesed sunnitud oma haiguse tõttu puuduma töölt või jääma kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt seitse päeva rohkem kui teised.6Lisaks ei suuda kroonilise migreeniga inimesed teha igapäevatoiminguid kolm korda rohkemal arvul päevadel kui need, kellel esineb migreenihoogusid harvem.7

 


Migreeni all kannatajatel võib muul ajal esineda ka selliseid hädasid nagu jõuetus ja emotsionaalse või vaimse tervise probleemid.8
 

 

Fakte Migreeni kohta

Kõige sagedamini avaldub see vanuserühmas 35–39.4

Migreeniga inimesed on sunnitud oma haiguse tõttu puuduma töölt või jääma kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt seitse päeva rohkem kui teised.5

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad migreeni sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole.

Diagnoosimine ja ravi

 

Migreeni diagnoosimisel arvestatakse peavalude iseloomu (sh esinemissagedus ja see, kas valu on keskmise tugevusega või tugev, pulseeriv ja ühepoolne) ning soodustavate tegurite ja muude füüsiliste sümptomite olemasoluga.3 Sageli aitab arstil migreeni õigesti diagnoosida ka see, kui patsient on enne pidanud peavalude kohta päevikut.3

 

Muudatused eluviisis, näiteks korrapärased söögiajad ja korralik uni, võivad aidata vältida soodustavaid tegureid ja vähendada migreenihoogude esinemissagedust.3 Migreenihoo ajal võib võtta ravimeid, et leevendada selle tugevust (akuutne ravi) ja vähendada järjepidevalt uute hoogude tekkimise tõenäosust (ennetav ravi).3,9 Samas selgus migreenihaigete 30 aastat kestnud uuringust, et neist pöördub abi saamiseks arsti poole kõigest umbes 40% ja migreeni vastu saab mingil kujul ravi ligikaudu 60%.10

 

 

On väga tähtis ravida migreeni õigesti, sest ravimite liigne võtmine võib kaasa tuua uue või süvendada juba tekkinud peavalu – seda nimetatakse ravimite liigkasutamisest põhjustatud peavaluks.1
 

 

 

 

 

  1. Headache Classification Committee of the International Headache Society (IHS). The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition. Cephalalgia. 2018;38(1):1–211.
  2. Pavlovic JM, Buse DC, Sollars CM, Haut S, Lipton RB. Trigger factors and premonitory features of migraine attacks: summary of studies. Headache. 2014;54(10):1670–1679.
  3. Weatherall MW. The diagnosis and treatment of chronic migraine. Ther Adv Chronic Dis. 2015;6(3):115–123.
  4. GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet. 2018;392(10159):1789–1858
  5. GBD 2016 Headache Collaborators. Global, regional, and national burden of migraine and tension-type headache, 1990–2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet Neurol. 2018;17(11):954–976.
  6. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.
  7. Adams AM, Serrano D, Buse DC, Reed ML, Marske V, Fanning KM, et al. The impact of chronic migraine: the Chronic Migraine Epidemiology and Outcomes (CaMEO) Study methods and baseline results. Cephalalgia. 2015;35(7):563–578
  8. Raggi A, Giovannetti AM, Quintas R, D’Amico D, Cieza A, Sabariego C, et al. A systematic review of the psychosocial difficulties relevant to patients with migraine. J Headache Pain. 2012;13(8):595–606.
  9. National Institute for Health and Care Excellence (NICE). Headaches in over 12s: diagnosis and management. Clinical guideline. 2012. Available from: http://nice.org.uk/guidance/cg150 [accessed 15 October 2019].
  10. Merikangas KR, Cui L, Richardson AK, Isler H, Khoromi S, Nakamura E, et al. Magnitude, impact, and stability of primary headache subtypes: 30 year prospective Swiss cohort study. BMJ. 2011;343:d5076.

  1. Headache Classification Committee of the International Headache Society (IHS). The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition. Cephalalgia. 2018;38(1):1–211.
  2. Weatherall MW. The diagnosis and treatment of chronic migraine. Ther Adv Chronic Dis. 2015;6(3):115–123.
  3. GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet. 2018;392(10159):1789–1858.
  4. GBD 2016 Headache Collaborators. Global, regional, and national burden of migraine and tension-type headache, 1990–2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet Neurol. 2018;17(11):954–976. 
  5. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.
  6. Merikangas KR, Cui L, Richardson AK, Isler H, Khoromi S, Nakamura E, et al. Magnitude, impact, and stability of primary headache subtypes: 30 year prospective Swiss cohort study. BMJ. 2011;343:d5076.

lähemalt lundbeckist

Lähemalt Lundbeckist

Ainult ajuhaigustele spetsialiseerunud ravimiettevõte.

Teadus- ja Arendustöö

Meie tegevuse keskmes on uute ja paremate ravimite uurimine ning arendamine.

Säästvus

Lundbeck on pühendunud säästvuse tagamisele oma jõulise strateegia toel.