Maailmas esineb alkoholitarvitamise häiret 107 miljonil inimesel.4 Alkoholi tarvitamine varieerub sõltuvalt religioossest ja kultuurilisest keskkonnast ning on üldjuhul rohkem levinud suurema sissetulekuga riikides.5 See häire tekib tavaliselt 20. ja 30. eluaastates, kuigi enamikul juhtudel hakatakse üleliia jooma juba keskmises teismeeas.1, 6 Alkoholitarvitamise häire tekib meestel kaks korda suurema tõenäosusega kui naistel.6
Alkoholi tarvitamine põhjustab rohkem kui 200 haigust ja terviseprobleemi, sh vaimseid ja käitumishäireid, maksatsirroosi, vähki ning südame- ja veresoonkonnahaigusi.7 Ühe rahvusvahelise uuringu järgi oli 77%-l alkoholitarbimise häirega inimestest vähemalt üks kaasuv haigusseisund.8
Alkoholi pruukimine on maailmas tähtsuselt seitsmes enneaegse surma ja invaliidistumise riskitegur, mis põhjustab 2,2% kõigist surmadest naiste seas ja 6,8% kõigist surmadest meeste seas.5 Vanuserühmas 15–49 on alkoholi tarvitamine enneaegse surma tähtsaim riskitegur, mis põhjustab 3,8% naiste ja 12,2% meeste surmadest.5 Paljud neist surmajuhtumitest on tingitud liiklusõnnetuses või vägivalla tagajärjel saadud vigastustest.7
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise uuringu andmetel puuduvad alkoholitarvitamise häirega inimesed töölt või jäävad kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt kaks päeva rohkem kui teised.9 See häire mõjutab inimese vaimset tervist, emotsioone ning suhteid partneri, pereliikmete ja töökaaslastega.6